Kuidas ohutumalt vaktsineerida.


Dr. Stehpanie Cave

Dr. Stehpanie Cave on arst, kes ravib autistlikke ja vaktsiini-tüsistustega lapsi. Populaarse raamatu “What your doctor may not tell you about children’s vaccination” autor. Antud tekst on kokkuvõtlik tõlge eeltoodud raamatu peatükist "How to reduce reactions to vaccinations" lk 268-279. (Sulgudes ja kursiivis on eesti loodusterapeudi kommentaarid.)

  1. Enne vaktsineerimist peaks arst lapse üle vaatama, et olla kindel - laps on terve. Ärge kunagi vaktsineerige haiget last, eriti kui ta on palavikus. Mõned arstid soovitavad ka siis vaktsineerimise edasi lükata, kui keegi lähikondsetest oli äsja või on hetkel haige.
    (Soovitavalt peaks viimasest haigusest olema möödas vähemalt 2 kuud ehk teisisõnu peab laps 2 kuud enne vaktsineerimist olema olnud terve.)

  2. Kui võimalik, eelistage üksikvaktsiine mitmikvaktsiinidele. Igal juhul vältige üle 5 eri vaktsiini süstimist samal päeval.

  3. Eelistage tiomersaali (elavhõbeda) vabu vaktsiine. (Üksikvaktsiinid on tavaliselt elavhõbedavabad).

  4. Küsige oma arstilt vaktsiinide infolehed koju kaasa enne planeeritud vaktsineerimisvisiiti eelmisel arstivisiidil. Siis on teil kodus aega vaktsiiniga tutvuda.

  5. Enne vaktsineerimist kirjutage arstile üles, kas lähisugulaste (ka onude/tädide) hulgas on esinenud krampe, epilepsiat, vaktsiinireaktsioone, autoimmuunhaigusi, neuroloogilisi haigusi või raskekujulisi allergiaid. See informatsioon peaks sisalduma teie lapse haiguskaardil.
    (Autoimmuunhaigusteks on näiteks reumatoidartriit, primaarne suhkruhaigus, astma, allergia, luupus jne. Näiteks kui onul on olnud primaarne suhkruhaigus, siis on teie lapsel oht saada vaktsineerimiskahjustus.)

  6. Ärge lubage oma last vaktsineerida vaktsiinidega, mis sisaldavad aineid, mille vastu teie laps on allergiline. (Näiteks pärm B hepatiidi vaktsiinis, muna ja neomütsiin MMR’s.)

  7. Süsti kohast ja süstimise viisist sõltub väga palju. Soovitav on last mitte süstida tuharasse, kuna seal on suur võimalus tabada suurt istmikunärvi.

  8. Mahl või glükoosivesi enne ja parast DLT süsti aitab tasakaalustada veresuhkrut.

  9. Soovitatav on anda lapsele enne ja vaktsineerimise päeval lisaks A vitamiini (1250 kuni 5000 IU, olenevalt lapse vanusest). Kalamaksaõli sobib selleks väga hästi.
    (Kuna on leitud, et kalad sisaldavad märgatavas koguses elavhõbedat ja teisi raskmetalle, eriti maksas, siis ei soovitaks kalamaksaõli kasutada. Kuna A vitamiin on siin kui antioksüdant, siis sobivad ka teised antioksüdandid – Zn-kelasiin, seleen, E vitamiin jne)

  10. Süsti päeval ja ka järgmisel päeval võib anda C vitamiini. Imikule 150 mg 2 korda päevas (kokku 300mg) ja üle aastasele lapsele 300 mg 2 korda päevas (kokku 600mg) See kaitseb organismi vaktsiinireaktsioonide eest.
    (Soovitav on kasutada looduslikku C-vitamiini, näiteks Acerola C vitamiin sahharoosiga mitte ksülitooliga või kibuvitsamarju jne. Sünteetiline C-vitamiin koormab neere ja annab sagedamini nahale lööbe.)


    (* Kui last on varem juba vaktsineeritud, siis on soovitav enne järgmist vaktsineerimist teha vitamiini kuurid C-vitamiiniga ja mõne antioksüdandiga, näiteks Zn-kelasiiniga. C-vitamiini annused peaksid siis olema väiksemad kui eelpool – alla aastasel lapsel 60-100mg ja üle aastasel lapsel 100-300mg. Õige annuse leidmiseks jälgida lapse nahka – kui nahale tekib lööve, siis on annus liiga suur ja seda tuleb vähendada. Need antioksüdandid aitavad eelmiste vaktsineerimiste ajal organismi viidud elavhõbedat jt mürke kahjutuks teha ning annab kehale antioksüdantide varu järgmise mürgiannusega võitlemiseks.)


Enne oma lapse vaktsineerimist, küsige endalt 7 küsimust. “JAH” vastus võib tähendada, et vaktsineerimine tuleks edasi lükata või hoopis peatada. Arutage neid küsimusi oma lastearstiga.

1. Kas mu laps on täna haige? Isegi kerge haigusega tuleks vaktsineerimine edasi lükata.

2. Kas mu laps on allergiline rohtudele, toiduainetele või mõnele vaktsiinile?

3. Kas mu laps on eelnevalt reageerinud mõnele vaktsiinile? Rääkige oma arstile isegi kergetest vaktsiinireaktsioonidest.
(Kergeteks vaktsiinireaktsiooniks on ka kerge palavik, süstekoha punetus, mitmetunnine eriline nutt vm.)

4. Kas viimase 3 kuu jooksul on mu laps võtnud kortisooni, prednisooni või teisi steroide, vähivastaseid ravimeid või käinud kiiritusravis? Kas keegi perekonnast või lähikondsetest on läbinud neid ravikuure?

5. Kas mu lapsel või kellelgil tema lähikondsetest on vähk, AIDS, leukeemia või mõni muu immuunpuudulikkuse haigus?

6. Kas mu lapsel on kunagi esinenud krampe/tõmblusi või mingeid ajukahjustusi?

7. Kas mu lapsele on viimase aasta jooksul tehtud vere või plasmaülekannet või on talle manustatud immuun(gamma)globuliini?


B hepatiidi vaktsiini soovitab dr. Cave edasi lükata nii kaugele kui võimalik. (Kui leiate, et teie laps vajab seda murdeeas, võite teda siis vaktsineerida).
Kindlasti ei soovita ta vaktsineerida vastsündinut B hepatiidi vastu.